Rakenduse olemus ja põhikomponendid

Rakendus (ingl. k. Application) kujutab endast korduvaks kasutamiseks mõeldud vahendite kogumit teatud liiki ülesannete lahendamiseks või töö täitmiseks. Rakenduses on omavahel tihedalt seotud

• töökeskkond ja
• rakenduse sisu.

Exceli rakenduse töökeskkonna (vt. ka Exc_Rakendus.xls ) kaheks peamiseks osaks on

• töövihikud ja
• kasutajaliidesed.

Tüüpilise rakenduse sisu moodustavad

• andmed ja
• valemid.

Neile lisaks võivad olla kasutusel ka rakenduste arendussüsteemi VBA protseduurid (VBA - Visual Basic for Application).

Töövihik (Workbook) on ettenähtud rakenduse sisu salvestamiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks. Ühes rakenduses võib olla kasutusel mitu töövihikut. Iga töövihik salvestatakse eraldi faili ning kuvatakse eraldi aknas. Töövihiku põhikomponentideks on töölehed.

Tööleht (Worksheets) kujutab endast ridadest (Rows) ja veergudest (Columns) koosnevat korrapärast tabelit, mille igasse lahtrisse (Cell) võib salvestada mingi väärtuse või valemi. Mitmeid tegevusi saab täita ka lahtriplokkidega (Range), milleks võib üldjuhul olla suvaline lahtrite kogum. Töölehe pinnale võib paigutada diagramme, jooniseid, pilte, teiste rakendusprogrammide objekte jm. Diagramme saab luua ka diagrammilehtedel (Charts).

Töövihiku koosseisu võib kuuluda ka VBA projekt (VBA Project), kuhu saab salvestada VBA protseduure (programme) ja spetsialiseeritud kasutajaliidese vorme.

Kasutajaliidesed (User Interfaces) sisaldavad vahendeid (menüüd, tööriistaribad, dialoogiaknad, vormid, kerimisribad jm), mille abil toimub rakenduste loomine ja kasutamine. Üldjuhul võib eristada kahte liiki liideseid: Exceli standardliides ja spetsiaalselt antud rakenduse jaoks loodud eriliides.

Standardliidese komponendid on sisseehitatud Exceli rakendusprogrammi ning viimane tagab nende kuvamise ja kasutamise. Liidese põhiosa (peamenüü, tööriistaribad, valemiriba jm) on tavaliselt kuvatud rakenduse (Exceli) aknas. Teatud osa liidesest (töölehe rea- ja veerupäised, kerimisribad jm) asub ka töövihiku aknas, mis paikneb rakenduse akna sees. Kasutaja saab muuta liidese komponentide struktuuri, kuju ja asukohta, kohandades neid konkreetse rakenduse tarvis.

Rakenduse koostamisel saab luua ka eriliideseid, mis on ettenähtud tööks just antud rakendusega. Näiteks saab luua spetsialiseerituid menüüsid ja tööriistaribasid, töölehele saab paigutada nn ohjureid (controls): käsunuppe, märkeruute, loendi- ja ripploendibokse jmt. VBA abil saab luua spetsiaalseid vorme andmete sisestamiseks ja tegevuste määramiseks jm.

Andmed kujutavad endast töölehe lahtritesse salvestatud või valemite poolt leitud väärtusi (arvud, tekstid, kuupäevad, tõeväärtused). Laiemas tähenduses kuuluvad andmete hulka ka lahtriandmete alusel loodud diagrammid, töölehe pinnale paigutatud graafikaobjektid jm. Rakendus on tavaliselt mõeldud korduvaks kasutamiseks ning taolisel juhul kujutavad osa andmeid endast lähte- ehk algandmeid, mille alusel valemid ja/või VBA protseduurid leiavad tulemid. Rakenduses võivad olla kasutusel mitmesugused vahe - ja abiandmed, kujundusandmed (päised, pealkirjad, selgitavad tekstid jm).

Valemite abil saab määrata eeskirju väärtuste leidmiseks. Excel arvutab valemi väärtuse ning salvestab ja kuvab selle samas lahtris, kus on valem. Reeglina sisaldab valem viited lahtritele või lahtriplokkidele, kus asuvad vastavad väärtused. Viited lahtritele ja lahtriplokkidele esitatakse valemites aadresside või nimede abil. Lahtri aadress moodustatakse tavaliselt veerutähise ja reanumbri abil. Nime peab lahtrile või lahtriplokile eelnevatel määrama vastava korralduse abil. Kui muudetakse lahtri väärtust, millele viidatakse valemis, leiab Excel viimase jaoks uue väärtuse.

Allpool on toodud "minirakenduse" kaks varianti, mis leiavad ristküliku külgede alusel tema pindala (S), ümbermõõdu (P) ja diagonaali (d). Esimeses variandis kasutatakse valemites aadresse, teises - nimesid a ja b, mis on määratud lahtritele, kus asuvad vastavad väärtused. Olgu märgitud, et nimede kasutamisel, ei oma andmete ja valemite asukoht töölehel valemite esitamisel mingit tähtsust. Kui muuta algandmete (a ja b) väärtusi, leiab Excel kohe tulemite (S, P ja d ) uued väärtused.

VBA protseduuride (programmide) abil on võimalik realiseerida selliseid andmete töötlemisega seotud tegevusi (näit. arvutusi), mille realiseerimine Exceli vahenditega (valemitega) on väga kohmakas või isegi võimatu, ning luua eriliideseid rakenduse kasutamise mugavamaks tegemiseks. Antud kirjutises VBA kasutamisega seotud küsimusi ei käsitleta.

Excelit ennast ja ka tema keskkonnas töötavat suvalist rakendust võib käsitleda omavahel seotud objektide kogumina. Objektideks on töövihikud, töölehed, lahtriplokid, diagrammid jm. Objekt võib sisaldada teisi objekte. Näiteks töövihikusse kuuluvad töölehed ning võivad kuuluda diagrammilehed ja VBA projekt, tööleht koosneb ridades ja veergudest, viimased koosnevad lahtritest, töölehe pinnal võivad paikneda diagrammid ja graafilised kujundid jne.

Joonisel on toodud Exceli rakenduse lihtsustatud imudel. Sellel on näidatud põhiobjektid ja seosed (suhted) nende vahel. Üldjuhul võib mingi objekti koosseisu kuuluda mitu ühte tüüpi objekti. Näiteks rakenduses võib olla mitu töövihikut, töövihik võib sisaldada mitut töölehte jne. Teatud tüüpi objektid peavad esinema vähemalt ühes eksemplaris, teised ei ole kohustuslikud. Siin ja ka edaspidi taolistel skeemidel, näitamaks mingisse objekti kuuluvate alamobjektide võimaliku arvu, on kasutatud järgmisi tähistusi.

• Kindel arv alamobjekti juures (näit 1, 16384) näitab, et ta esineb täpselt näidatud arv kordi. Näiteks töölehel on alati 16384 veergu ja 1 048 576 rida, reas on alati 16 384 lahtrit jne.
• Märk * (tärn) tähistab suvalist arvu.
• Tähistus 1..* näitab, et peab olema vähemalt üks antud tüüpi objekt, nende maksimaalne arv ei ole aga põhimõtteliselt piiratud. Näiteks töövihikus peab olema vähemalt üks tööleht, nende maksimaalne arv võib olla aga suvaline.
• Tähistus 0..* näitab, et antud tüüpi objektid võivad puududa või neid võib olla suvaline hulk. Näiteks töölehel võib olla suvaline arv diagramme ja graafilisi kujundeid, kuid nende olemasolu ei ole kohustuslik.

Iga objektiga on seotud teatud hulk omadusi ja tema jaoks on määratletud tegevused , mida saab objektiga täita. Kõikidel antud tüüpi ehk klassi kuuluvatel objektidel (näiteks töölehed) on sama valik omadusi ja tegevusi.

Omadused ehk atribuudid identifitseerivad objekti ja iseloomustavad tema olekut, väljanägemist ja käitumist. Igal omadusel on tavaliselt mingi väärtus (arv, tekst jm). Objekti omadusteks on ka tema alamobjektid. Näiteks töövihiku omadusteks on: nimi, lehtede tüüp ja arv, aktiivne leht jm, töölehe omadusteks on: nimi, ridade ja veergude arv, aktiivne lahter jm, lahtri omadusteks on: aadress, nimi (kui on määratud), väärtus ja valem, väärtuse vorming, interjööri värvus, kirja tüüp ja suurus jm.

Tegevused muudavad objekti omadusi ja olekut. Neid määratakse korralduste abil, kasutades kasutajaliidese vastavaid vahendeid (menüüd, tööriistaribad, dialoogiboksid, klahvikorraldused jm.). Võimalikud tegevused sõltuvad objektist ja selle olekust. Näiteks töövihikutega saab täita järgmisi tegevusi: loomine, avamine, aktiveerimine, sulgemine jm; töölehti saab lisada, eemaldada, kopeerida, teisaldada jm; tüüpilised tegevused lahtritega ja lahtriplokkidega on: aktiveerimine ehk valimine, lisamine, eemaldamine, kopeerimine, vormindamine, väärtuse või valemi sisestamine, lahtri sisu kustutamine jm.