Valemid, avaldised ja sisefunktsioonidValemite struktuur ja põhielemendidValem on korraldus Excelile leida mingi väärtus ja salvestada see antud lahtris. See esitatakse kujul:
Võrdusmärk ( = ) on tunnuseks, et tegemist on valemiga. Suvalist sisendid, mis algab võrdusmärgiga, käsitleb Excel valemina. Kui see ei vasta valemite (avaldiste) esitamise reeglitele, siis väljastatakse veateade. Võrdusmärgi asemel võib olla ka pluss ( + ) või miinus ( - ). Viimast käsitletakse ühtlasi ka temale järgneva operandi märgina. avaldis - määrab, millised tehted ja millises järjekorras peab täitma andmetega vajaliku väärtuse leidmiseks. Üldjuhul võib ta koosneda:
Tehted jagunevad järgmistesse rühmadesse:
Avaldiste liigidSõltuvalt kasutavatest tehetest ja neile vastavatest operandidest eristatakse sageli järgimisi avaldiste liike: Üldjuhul võib olla aga tegemist nö segaavaldistega, kus esinevad koos erinevat liiki tehted ja andmed. Ümarsulge kasutatakse tehete järjekorra määramiseks ja argumentide piiramiseks funktsiooniviidetes. Excelis eristatakse ka skalaar- ja massiivavaldisi (valemeid). Skalaaravaldise tulemiks on üks väärtus, massiivavaldise tulemiks on vektor või maatriks. KonstandidKonstandi väärtus esitatakse vahetult valemis. Selle muutmiseks on vaja muuta valemit. Konstandi esitusviis sõltub andmetetüübist:
Aadressidklipp: Aadressid Excelis võib kasutada kahte tüüpi aadresse:
A1-tüüpi aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 R1C1-tüüpi aadressis kasutatakse nii rea kui ka veeru jaoks järjenumbreid, milledele eelnevad vastavalt tähed R ( R ow) ja C ( Column) : R1C1, R13C2, R21C28, R3C2:R53C8 Enamasti kasutatakse A1-tüüpi aadresse. Et kasutada R1C1-tüüpi
aadresse, peab dialoogiboksi Options (kuvatakse korraldusega
Tools/Options) vahelehel General lülitama sisse märkeruudu
R1C1. Selle tulemusena, kuvatakse veerupäises tähtede asemel
numbrid ja kõik A1-tüüpi aadressid valemites asendatakse
R1C1-tüüpi aadressidega. Kuna R1C1-tüüpi
aadresse kasutatakse väga harva, siis neid siin edaspidi
ei käsitleta. Sidusa lahtriploki ( piikonna ) aadress esitatakse kujul:
kus aadress1 on tavaliselt ülemise vasakpoolse lahtri aadress, aadress2 - alumise parempoolse latri aadress: B2:D5, H1:CA5000, F2:F5 (tulp), D8:D8 (rivi), A1:IV65536 Ridadele ja veergudele võib viidata kahel erineval viisil: 13:13 = A13:IV256, 5:12 = A5:IV12, E:E = E1:E65536 Mittesidusa lahtriploki aadress esitatakse piirkondade
aadresside loeteluna: B2:D6; F2:F5; B8:D8; F6; 11:12; H:I Teise töölehe lahtri või lahtriploki aadress antud lehel esitatakse kujul:
kus lahtriaadress on lahtri või lahtriploki aadress: Teise töövihiku lahtri või lahtriploki aadress esitatakse kujul:
kus töövihiku nimele võib eelneda ka tee: [palk.xls]juuni!E6:E50, [C:\aruanded\materjalid.xls]puit!D13 3-D -lahtriploki aadress esitatakse kujul:
Näiteks: jaanuar:juuni!B5:H35 Suht-, absoluut ja sega-aadressid Käitumise järgi valemite kopeerimisel eristatakse suht-, absoluut ja sega - aadresse.
Valemite kopeerimist ja erinevat liiki aadessite käitumist kopeerimisel vaadeldakse jaotises Tabelid. Kui valemit ei kopeerita, siis aadressi esitusviis ei oma tähtsust ning tavaliselt kasutatakse suhtaadresse. NimedNimesid võib kasutada viitamiseks lahtritele ja lahtriplokkidele aadresside asemel. Eriti otstarbekas on nimede kasutamine, kui rakenduses on tegemist pikkade ja keeruliste valemitega. Nime peab lahtrile või lahtriplokile eelnevalt määrama. Põhireeglid nimede esitamiseks
|
|
Dialoogiboksist Define Name saab informatsiooni kõikide aktiivselt lehelt kättesaadavate nimede kohta. Boksi keskmises suures väljas on kättesaadavate nimede loetelu. Lokaalsete nimede jaoks on paremas servas lehe nimi. Näiteks siin on lokaalsed nimed: a, b, c_, pindala, ruumala (leht Variant_2). Väljas Names in workbook saab sisestada nime definatsiooni. Kui klõpsata nime loetelus, ilmub see antud väljas. Alumises väljas: Refers to, on nimele vastava lahtri või lahtribloki aadress (koos lehega).
Boksi saab kasutada ka nimede ja/või neile vastavate lahtriplokkide aadresside muutmiseks ning nimede eemaldamiseks.
Käsu alusel kuvatakse dialoogiboks, mis võimaldab määrata lahtri või lahtriploki nime. See sisestakse välja Name. |
Käsu alusel kuvatav dialoogiboks võimaldab saada infot kõikide töövihiku nimede kohta. Boksi abil saab määratleda uusi nimesid: nupp New... Selle alusel kuvatakse boks New Name (vt eespool).
|
Tegemist on praktiliselt sama käsuga. Seda kasutatakse tavaliselt nimede määramiseks korraga mitmele järjestikku paiknevale lahtrile, tulbale või rivile, kasutades ära lahtrite kohal või kõrval olevaid tähistusi (tekste):
- Valida välja piirkond, mis sisaldab tähistusi ja lahtreid, milledele määratakse nimed.
- Valida käsk Insert/Name/Create või Create from Selection
- Ilmuvas dialoogiboksis Create Name näidata ära nimedeks mõeldud tähistuste (tekstide) asukoht: Top row (ülalpool), Left column (vasemal), Bottom row (allpool), Right column (paremal).
NB! Kui teisel lehel on juba olemas sama tähistusega globaalsed nimed, luuakse antud lehel automaatselt lokaalsed nimed.
Klipp Funktsioonid
Exceli koosseisu kuulub üle 350 sisefunktsiooni. Enamasti funktsioon leiab ja tagastab ühe väärtuse. Kuid on ka funktsioone, mis täidavad operatsioone massiividega (andmekogumitega) ja mille tulemused kujutavad samuti massiive (maatriksite korrutamine, pöördmaatriksi leidmine jm).
Pöördumine funktsiooni poole esitatakse funktsiooniviida abil:
nimi ( argument1 ; argument2 ; … )
nimi - funktsiooni nimi: SIN, COS, SQRT, SUM, VLOOKUP , ...
argument1 ; argument2 ; … argumendid - määravad väärtused, mille alusel leitakse funktsiooni väärtus. Argumendid peavad olema alati sulgudes. Tühjad sulud peavad olema funktsiooni nime järel ka siis, kui argumente pole üldse. Argumentideks võivad olla erijuhul konstandid, aadressid ja/või nimed, üldjuhul aga avaldised:
SIN(1,3), TAN(A3), LN(b), PI() * SQRT(a ^ 2 + b ^ 2)
Argumentide arv, tüüp ja järjekord sõltub funktsioonist ja on kindlalt määratud. Mõnedel funktsioonidel võivad argumendid puududa, sageli on neid ainult üks.
Funktsioonide kasutamise näiteid
PI() - pi, TODAY() - jooksev kuupäev, RAND() - juhuslik arv: 0 <= arv < 1
LOG10(m), ASIN(B3/B5), SUM(E5:E25)
ROUND(tariif * tunde; 2), LEFT(eesnimi; 1)
IF(x < 0 ; 3 * SIN(x / 2) + 5 ; COS(2 * x) - 3)
SQRT(SIN(2 * x)^2 + COS(PI() * x / 4)^4)) + TAN(PI() * x / (x^2+3))
Informatsiooni Exceli 2003 sisefunktsioonide kohta saab abiinfosüsteemist
ja dialoogiboksist Insert Function, mille saab kuvada vastava tööriistariba
nupuga. Funktsioonitark pakub ka abi funktsioonide sisestamiseks. Valiku hõlbustamiseks, on funktsioonid jagatud rühmadesse: matemaatika (Math & Trig), loogika (Logical), kuupäevad ja kellaajad (Date & Time), tekst (Text), statistika (Statistical), otsimine ja viitamine (Lookup & Reference) jne. |
Excel 2007-s on analoogilised võimalused realiseeritud lindi vahekaardi Formulas rühmas Function Library asuvate menüüde abil.